1.1 Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust.
Õppeprotsessi ettevalmistamine algab minu puhul valdavalt siis, kui potentsiaalne klient on küsinud koolituse pakkumist ning minu esialgne kirjalik pakkumine on osutunud edukaks. Esialgses pakkumises on tavaliselt ära toodud koolituse üldine eesmärk, käsitletavad teemad, õpiväljundid, kasutatavad metoodikad ja koolituse mahu ja maksumusega seotud teemad. Siis järgmine samm on tavaliselt kliendiga kohtumine, kus tuleb arutlusele konkreetne sihtgrupp ja tema täpsed vajadused. Tavaliselt küsin kindlasti tulevaste osalejate täpse ametikirjelduse, varasema kogemuse, tööstaaži, koolituste läbimise kohta. Puudutan ka vanuse ja soo temaatikat, et kõige õigemaid koolitusmeetodeid valida. Vahel on vaja koolituse tellijale selgitada koolitusvaldkonna arengu põhimõtteid, nt miks on vaja, et koolitusruumis oleks toole võimalik paigutada ringi ja mitte kasutada klassiruumi-stiili jms. Samuti vajab aeg-ajalt selgitust, miks ma kasutan vähe slaidimaterjali ja panustan rohkem arutelule ja praktilistele töödele. Mul on endal valmistatud väike küsimustik, mida ma kasutan koolitusgrupi tausta uurimiseks ja millele ma tuginen, kui hakkan koolitust ette valmistama.
Üks veidi teistsugune ja veel enam läbi mõtlemist vajav töö, mille kohta võiks näite tuua, oli Eesti Pimedate Liidu liikmesühingute eestvedajate koolituse ette valmistamine. Sooviti rohkem teada saada enesejuhtimise ja emotsionaalsete kompetentside kohta. Vaegnägijate puhul on vaja arvestada, et näiteks kõik joonised ja pildid ja muidugi ka tekst, mida slaidimaterjalil esitada, on vaja ümber jutustada, mida ma ka tegin. Kuna ma õnneks väga palju slaide ei kasuta, siis minu koolitust oli suhteliselt kerge kohandada nende vajadustega. Muus osas jälgisin ikka oma tavalisi protseduure ja ettevalmistust.
TÕENDUSMATERJALID
1.2 Koostab väljundipõhiseid õppekavasid (vt kutsestandardi lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid), lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks.
Õppekavas toon alati välja selle, mida õppija peale koolituse lõppemist teadma või oskama peaks. See on lisaks TäKS-i nõuetele ka see, mis enamusel juhtudel huvitab ka tellijat kõige rohkem ja mille põhjal ta tõenäoliselt oma valiku erinevate koolitajate vahel langetab. Paraku juhtub ka seda, et tellija esitab ise rea teemasid või soovitavaid lõpptulemusi, mida tema soovib koolituse teemaderingis ja/või tulemusena näha ja konkureerivad pakkujad koostavad siis vastavalt sellised koolituspakkumised/õppekavad, kus on kajastatud kliendi poolt loetletud teemad ja tegevused, mis võiks soovitud tulemusteni viia. Teoreetiliselt võiks õpiväljund olla sõnastatud muidugi selliselt, et teda oleks võimalik mõõta ja ise neid sõnastades on see ka võimalik.
Kui soovitavaks õpiväljundiks on näiteks suurem enesekindlus esinemisel, siis selleni saab jõuda ainult läbi praktiliste harjutuste ja videotagasiside. See eeldab vajaliku ajaressursi, tehnika, ruumide jms planeerimist, kus sellist õpet oleks võimalik läbi viia. Samuti eeldavad praktilise sisu ja tegevustega koolitused ka mõistliku suurusega koolitusgruppi.
Lisan tõendusmaterjalidesse lisaks kahele hiljutisele (2017-2018) koolituse õppekavale ka paar pikema ainekursuse õppekava (juhtimisteooria aine (inglise keelne) ja juhtimisseminar), mille ma tegin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse õppesuuna tudengitele 2014-2015 õppeaastaks.
TÕENDUSMATERJALID
1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda pidevalt.
Koolituse pakkumises on koolituse eesmärgid ja õpiväljundid alati kirjas. Kuna analoogilisi koolitusi (nt arenguvestlused) saab tehtud erinevatele ettevõtetele, siis olgugi, et uue sihtgrupi vajadused võivad olla eelmise ettevõtte omadest teatud määral erinevad, mõtlen korraks läbi ka eelmise sarnasel teemal läbi viidud koolituse tagasiside. Hetkel on sügishooaeg ja arenguvestluste koolitused on aktuaalsed, seetõttu ka palju näiteid sellest vallast. Näiteks on üks inimeste analüüsimise meetod, mis mulle endale nii huvitav võibolla ei tundugi (oleks nagu liiga lihtne), mis paraku on koolitustel saanud väga head tagasisidet ja näha on olnud suuremat huvi selle vastu, seega oleme sel peatunud pikemalt, kui esialgu plaanisin. Sellise tagasiside tõttu olen seda planeerinud ka järgmistesse samateemalistesse koolitustesse ja tundub tõesti, et see on osutunud väga vajalikuks kui osalejad arenguvestlusi ette valmistavad.
Aeg-ajalt toon sisse uusi harjutusi, mida koolitustel kasutan. Harjutuste planeerimine eeldab teatud kindlat inimeste arvu, mis ei saa olla liiga suur, vastasel juhul ei saa taolist praktilist koolitust planeerida. Väga suurte rühmadega on võimalik kasutada loengulist osa ja grupitöid, juhul kui teema on selline, kus grupitööde tegemine oleks põhjendatud. Lisan tõendusmaterjaliks ühe juba eelmises punktis mainitud arenguvestluste koolituse sisu kirjelduse, kus osalejaid oli planeeritud 12 ja kus on näidatud ära ka erinevate teemade õpetamiseks kasutatavad harjutused ja metoodikad.
TÕENDUSMATERJALID
1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.
Minu pakutavad koolitused on tellimuskoolitused, seega kahte täpselt ühesuguse õppekava ja programmiga koolitust ei ole (välja arvatud juhul, kui tegu on korduva koolitusega sama ettevõtte erinevatele gruppidele). Seetõttu kohandan õppematerjale iga koolituse jaoks eraldi.
Viimasel paaril aastal olen hakanud slaidide väljatrüki asemel kasutama nn töövihiku-tüüpi jaotusmaterjale (vt tõendusmaterjale), mis on nii tellijatelt kui osalejatelt väga head tagasisidet saanud. Kiri on suurem ja on ruumi kaasa joonistada-kirjutada ning kohapeal teste lahendada.
Viitan koolitusmaterjali sees autori nimele, kui kasutatav materjal ei ole minu autorlusega (näiteks erinevad testid või mudelid). Samuti on mu koolitusmaterjalide lõpus loetelu kasutatud ja ka soovitatavatest allikatest, mida rohkem huvitatud osalejad võiksid iseseisvalt juurde lugeda. Teadustööle kohast viitamist (väljaandja, väljaande aasta, viite lehekülje nr-d) ei ole kasutanud.
Samuti loodan väga, et kui keegi kasutab minu materjale, siis neid kohti, kus autorit märgitud pole, viidatakse minu nimega – sest järelikult see koht on siis minu looming. Kuna osa materjale on välja töötatud koos lähemate kolleegidega, siis on meil omavahel kokkulepe, et kõik kaasautorid võivad neid materjale kasutada oma nime all, ilma üksteisele viitamata.
TÕENDUSMATERJALID