Kas uskuda või mitte, mida su nägu mulle ütleb?

“Seda oli juba näost näha!” Ilmselt oleme me kõik kuulnud kedagi niiviisi ütlemas või oleme ka ise ühe või teise isiku kohta nii öelnud. Kas siis tegelikult on ka näost näha, milline inimene on, millised on tema isikuomadused? Vähemalt nendel, kes tööalaselt tegelevad inimeste värbamisega, peaks selle küsimuse peale tähelepanu tõusma. Õnneks on teadlased samuti inimesed ja ka nemad on selle küsimuse vastu huvi tundnud. Alljärgnev on ülevaade sellest, mida on nägudetaju valdkonnas uuritud ning mida inimeste näod meile räägivad. Etteruttavalt tuleb muidugi tunnistada, et kuigi erinevate hindajate hinnangud nägude osas langevad suurel määral kokku, siis tegelikkus ehk siis seosed hinnatava reaalsete omadustega just väga palju ei pruugi kattuda. Sellegipoolest on tegu huvitava uurimisvaldkonnaga ja järgnevalt väike ülevaade sellest, mida uuringute tulemusel on leitud.

Küsimus, kuidas inimesed oma ettekujutust teistest inimestest kujundavad, on pikka aega olnud suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia valdkonnas üks olulisi teemasid. On üsna võimalik, et inimese nägu on kõige silmatorkavam allikas interpersonaalse informatsiooni kogumiseks, seda eriti esmakordse kohtumise ja võhivõõraste isikute puhul, kellest me midagi muud ju ei saagi teada. Teadlased on tänaseks jõudnud seisukohale, et inimesed teevad järeldusi võõra inimese isikuomaduste üle eelkõige nende näojoonte põhjal (12, 59). Kuidas ja mismoodi need protsessid aga täpselt toimivad, on juba oluliselt keerulisemas küsimused, millele lõplikku vastust polegi ning mis vajavad jätkuvalt edasi uurimist.

Samuti arvatakse, et vähemalt teatud määral sõltub teiste inimeste nägudepõhisest hindamisest edukas sotsiaalne interaktsioon (65). Seega on täiesti mõistetav, et isiksuseomaduste hindamine nägudepõhiselt on pikka aega olnud üks psühholoogia valdkonna uurimisteemasid. Juba kahekümnenda sajandi alguses uuriti, kuivõrd täpselt on võimalik hinnata inimese isikuomadusi tema näo vaatlemise põhjal. Sajandi keskpaigas hakati uurima hinnangute aluseks olevaid kognitiivseid protsesse ning viimasel ajal on hakatud tähelepanu pöörama nägudetaju neuraalsete korrelaatide uurimisele – seda eelkõige seoses kognitiivse neuroteaduse arenguga (56). Üks juhtivaid teadlasi selles valdkonnas on Bulgaaria päritolu Alexander Todorov, kes hetkel töötab Chicago Ülikooli Boothi Ärikoolis (University of Chicago Booth School of Business) ning enne seda pikalt Princetoni Ülikoolis.

Kõige enam uuritud näopõhiselt tajutav omadus on atraktiivsus. Peale selle kuuluvad enim uuritud näopõhiselt tajutud omaduste hulka meeldivus, usaldusväärsus, kompetentsus ja agressiivsus (56). Veel on uuritud näopõhiselt tajutud õnnelikkust/õnnetust, sotsiaalsust, igavust, kentsakust, intelligentsust, enesekindlust, hoolivust, emotsionaalset stabiilsust, alluvust/domineerivust, egoistlikkust, vastutustundlikkust, hea-/pahatahtlikkust, hirmutavust ja ohtlikkust, ekstravertsust, ausust ja mõjutatavust (41, 10, 9, 3).

A.Todorov koos oma kolleegidega on leidnud, et hinnanguid teise inimese isiksuseomadustele antakse isegi vaid 38-millisekundi pikkuse emotsionaalselt neutraalse näo esitamise põhjal. Uuringud näitavad, et näiteks näo põhjal isiku usaldusväärsusele hinnangu andmises on keskne roll mandeltuumal, mis on piirkond ajus, kus tekivad hirmuga seotud reageeringud ning koonduvad emotsionaalsed mälestused. Seega võib üsna kindlalt väita, et hinnangud teise inimese usaldusväärsusele ei ole ratsionaalsed, vaid nende kujunemist juhib ajupiirkond, mida võib pidada madalama taseme struktuuriks, kuivõrd ta on loomadel eksisteerinud juba miljoneid aastaid enne prefrontaalse korteksi väljakujunemist. Viimatimainitu on aga peamine mõttetegevust tagav ajustruktuur. Atraktiivsus ja usaldusväärsus on sealjuures omadused, millele antakse Todorovi sõnul hinnanguid kõige kiiremini. Ollakse ka seisukohal, et erinevate omaduste hindamiseks vajalik aeg on erinev ning sõltub omadusest. Ellujäämise seisukohalt oluliste omaduste nagu näiteks ohtlikkuse hindamiseks on ilmselt vajalik kõige lühem aeg.

On leitud, et nii poliitiliste valimiste tulemusi (5, 1, 33, 37) kui ka kriminaalsüüdistuste esitamisi (57, 8) saab ennustada näopõhiselt. Samuti on saadud kinnitust asjaolule, et värbamisotsuste tegemisel mõjutab otsustajaid mulje, mille on jätnud kandidaadi nägu (50). Ka isikliku elu otsuste puhul on näopõhine isikutaju sageli määrav (38, 39). 2009. aastal viidi läbi uuring, millest selgus, et Šveitsi lapsed ennustasid täpselt ette Prantsuse parlamendivalimiste tulemusi. Nii katseisikutest lapsed kui ka täiskasvanud hindasid valimistel osalevate kandidaatide paare, täiskasvanud tajutud kompetentsuse alusel, lapsed pidid valima, keda nad sooviksid näha oma laeva kapteni rollis. Üllataval kombel langesid nii laste kui ka täiskasvanute hinnangud vägagi täpselt kokku valimiste tegelike tulemustega (1).

Grupp teadlasi leidis aga Soome valimisi uurides, et näopõhiselt tajutud kompetentsusele antud hinnagud mõjutasid meeste valimisedu, kuid mitte naiste oma (45). Samas on teised uurijad siiski leidnud ka seda, et tajutud kompetentsus mõjutab valimisedu mõlema soo puhul ning välja pakkunud, et sugudevahelise erinevuse teema antud valdkonnas vajab edasist uurimist (38).

Tõendeid selle kohta, et näopõhised järeldused isikuomaduste kohta isiksuse tegelikele omadustele vastaksid, on siiski vähe. Üks näopõhine tunnus, mis korreleerub eriti meeste puhul positiivselt reaktiivse agressiooniga, on näo laiuse-pikkuse vahekord, mis on inimeste puhul sooliselt dimorfne tunnus (15). Uurijad mõõtsid meeste usaldusväärsust mängudes, kus osalejad pidid valima koostöö või teiste ära kasutamise, lõppeesmärgiga saavutada isiklikku kasu (52). Mõõtes samal ajal  meeste nägude laiuse-pikkuse vahekorda leidsid nad, et suhteliselt laiema näoga mehed kasutasid teiste usaldust rohkem ära ning samal ajal usaldasid teised mängijad laiema näoga mehi vähem, kui kitsama näoga mängijaid ning seda sõltumata nende atraktiivsusest. Sarnane tulemus saadi ka uuringus, kus tuli välja, et suhteliselt laiema näoga mehed kaldusid omakasu eesmärgil käituma valelikumalt ja ebaeetilisemalt (23). Samad uurijad avastasid veel, et näo laiusega manipuleerimine kasutades arvutigraafika abi võimaldas kontrollida isikute usaldusväärsusele omistatavaid hinnanguid ning seda eriti naissoost hindajate korral (52).

On leitud, et vaid 50 millisekundi pikkuse vaatlusaja jooksul antud hinnangud isiku ekstravertsusele langesid kokku isikute tegeliku ekstravertsusega, kuid teiste isiksuse joontega sama tulemust ei saavutatud. Ekstravertsusele antud hinnanguid mõjutas näiteks vaadeldava isiku rõõmus näoilme (10). Kuid teistes uuringute on leitud, et näopõhiselt suudavad inimesed isiku ekstravertsust ning kohusetundlikkust hinnata vaid veidi täpsemalt, kui seda on juhuslikud hinnangud (44). Osad uurijad on leidnud, et enamus korrelatsioone tajutud omaduste ja tegelike, ehk isiku enesekohaste testide põhjal tuvastatud omaduste vahel, on nõrgad, kuid siiski positiivsed (9). Teised on proovinud neid tulemusi korrata, kuid ebaõnnestunult (31). Osa uurijatest ei ole leidnud mingit korrelatsiooni või on leidnud negatiivse korrelatsiooni nägudele antud hinnangute ja tegeliku usaldusväärsuse (24) või mõjutatavuse vahel (3).

Sellegipoolest annavad mitteverbaalsed näopõhised signaalid inimestele informatsiooni sotsiaalsete interaktsioonide tarbeks. Isegi kui näo põhjal tegelikke inimese isiksuseomadusi hinnata on problemaatiline, on tajutud omadused oluliseks sotsiaalse käitumise aluseks ja seega on antud uurimisteema aktuaalne nii ehk teisiti.

Põhjusteks, miks sellised assotsiatsioonid näojoonte poolt edasi antava füüsilise informatsiooni ja teatud isiksusteomaduste vahel tekivad, on protsessid, mida kutsutakse stereotüpiseerimiseks ja üleüldistamiseks. Stereotüpiseerimise puhul kanduvad uskumused teatud sotsiaalsete gruppide liikmete kohta (mis tuginevad näiteks soole või vanusele) üle vastavate isiksuseomaduste omistamiseks nende gruppide liikmetele (59).

Üleüldistamise korral loetakse isiku näojoontest välja objektiivselt olemasolev ja eristatav informatsioon mingi tunnuse, näiteks nn beebinäolisuse (babyfacedness) või mõne emotsiooni kohta, ning see hakkab mõjutama isiksuseomaduste omistamist tajutavale isikule. Isikutele, kelle näojoontest leitakse sarnasusi beebidega või mõne emotsiooniväljendusega, hakatakse omistama beebidele või antud emotsioonile sarnanevaid isikuomadusi. Täiskasvanud mehi ja naisi, kelle näojooned sarnanevad laste näojoontega (näiteks suured ümmargused silmad, väike lõug ja nina), tajutakse omavat rohkem lapselikke omadusi (näiteks alluvus, haavatavus, naiivsus, vahenditus, ausus, abitus) võrreldes nende täiskasvanutega, kelle näojooned on täiskasvanumalikud (58).

Uuringute põhjal on usaldusväärsuse muljet tekitavad näojooned näo keskjoonelt vaadates kõrgemalt algav kulmujoon ja väljaulatuv, teravam lõuajoon, samuti nähtavad põsesarnad ja madal lohk ninajuurel. Vastupidise ehk mitteusaldusväärse mulje tekitavad lame lõug, madalad põsesarnad ning madalalt algav kulmujoon. Atraktiivsuse hinnangud on mõjutatud näo sümmeetriast, nooruslikkusest, seksuaalsest dimorfismist ja vastavusest paljude nägude keskmistele proportsioonidele (58).

Kuna emotsioonitaju mõjutab samuti isikuomaduste näopõhist tajumist (28), siis juhul, kui isiku neutraalne näoilme sarnaneb mõne üldtuntud emotsiooni nagu näiteks viha või õnnetunde väljendusele, võib see kallutada otsust usaldada või mitte usaldada (42). Taoline, sageli ebaõige üleüldistamine võib viia selleni, et käivitub niinimetatud „isetäituv ennustus“ (self-fulfilling prophecy), mille tulemusena võib isik hakatagi käituma viisil, mida temalt eeldatakse ning võib petlikult tunduda, et näod ja isiksuseomadused ikkagi on omavahel otseselt seotud, viidates nende sünnipärasusele, taipamata, et tegelikult on tegemist sotsiaalselt vahendatud efektiga (56).

Kindlasti mõjutab hinnangute andmist ka kontekst, näiteks valimisedu ennustab paremini tajutud kompetentsus. Isiklikku elu puudutavate otsuste korral loeb füüsiline atraktiivsus aga rohkem kui teised tajutud omadused (41).

Veel on leitud, et omaduste näopõhised hinnangud korreleeruvad omavahel. Näiteks on peaaegu võimatu leida sotsiaalseid hinnanguid, mis ei korreleeruks hinnangutega usaldusväärsusele. Statistiliselt olulised korrelatsioonid usaldusväärsusega leiti nii emotsionaalse stabiilsuse, intelligentsuse, atraktiivsuse kui ka agressiivsuse hinnangute puhul, viimase puhul oli tegu küll negatiivse korrelatsiooniga (41, 55).

Muidugi võib väita ka seda, et on olemas vaid kaks dimensiooni – valentsus ja dominantsus, mis on piisavad, et kirjeldada nägude hindamist. Valentsuse hindamise all on mõistetud üleüldistatud järeldusi isiku kavatsuste kohta – ohtlik/mitteohtlik ja dominantsuse hindamise all vastavalt isiku võimekust oma kavatsusi ellu viia ja teiste üle valitseda (41).

Muidugi  on sotsiaalne tunnetus, nagu kogu taju  põhimõtteliselt, mõjutatud evolutsioonilistest teguritest. Liigikaaslaseid kohates peavad sotsiaalsed olendid esiteks koheselt veenduma, kas teine on sõber või vaenlane, see tähendab, kas tema kavatsused on head või halvad – ja teiseks, kui võimeline ta on oma kavatsusi ellu viima. Grupi teadlaste sõnul on need kaks universaalset sotsiaalse taju dimensiooni ”soojus” ja “kompetentsus“. Ellujäämise eesmärgil pakuvad need dimensioonid vastuseid isikute omavahelise konkurentsi ja staatuse kohta. Inimesed, keda tajutakse soojade ja kompetentsetena, kutsuvad esile positiivseid emotsioone ja reaktsioone. Need aga, keda tajutakse soojuse ja kompetentsuse osas negatiivselt, kutsuvad vastavalt esile negatiivseid reaktsioone. Need universaalsed dimensioonid selgitavad nii isikutevahelist kui grupisisest sotsiaalset tunnetust (22).

Traditsiooniliselt on nägudepõhise hindamise uuringud keskendunud sellele, et näod annavad vaatlejatele erinevaid spetsiifilisi signaale, kuid ühe uue suunana on välja pakutud hindajate individuaalsete erinevuste uurimine hinnangute põhjustajana. Võimalikud mõjutegurid, millest osadele on leitud esialgsete uuringutega teatavat kinnitust, on sarnasus iseendaga, sarnasus teatud iseloomuomadustega inimestega või hindaja enda teatavad isiksuseomadused (56). Sellele lisandub veel võimalus, et inimeste näopõhise usaldusväärsuse hindamist võib mõjutada hindaja meeleolu. Huvitaval kombel leiti, et kui inimesed on heas tujus, võivad nad teatud näotüüpe isegi vähem usaldada. Heas tujus katseisikud hindasid usaldusväärse näoga isikuid siiski isegi usaldusväärsemaks kui seda tegid neutraalses meeleolus katseisikud. Kuid samal ajal pidasid heatujulised, õnnelikud katseisikud vähem usaldusväärsete näojoontega isikuid veel vähem usaldusväärseks kui teised, neutraalses tujus hindajad, seega ilmnes niinimetatud ”polarisatsiooniefekt”, tundlikkuse tõusu kasv mõlemas suunas (30). Lisaks on ilmnenud, et kultuurierinevused mängivad rolli erinevate näopõhiste hinnangute andmises, võrreldes Aasia päritolu ja Lääne kultuuri kuuluvate katseisikute hinnanguid (59).

Muu hulgas on uuritud ka sugudevahelisi erinevusi isikuomaduste näopõhisel hindamisel. Ühes katses tuli nii meestel kui naistel hinnata meeste- ja naistenägusid kategooriates ilu, meeldivus, intelligentsus, kompetentsus ja usaldusväärsus. Meessoost vastajad tajusid piltidel kujutatud  mehi intelligentsemate ja kompetentsematena, kui naisi. Naisi tajusid meesvastajad aga ilusamate, meeldivamate ja usaldusväärsematena. Naissoost vastajad andsid aga kõikides kategooriates naiste fotodele kõrgemaid hinnanguid (7).

Lisaks, kui on huvi vaadata nägudetaju teemalisi videoid, siis otsige A.Todorov’i YouTube’i kanalit scantodorov.

 

Käesolev kokkuvõte põhineb Jaana Liigandi magistritööl ”Kuidas mõjutab teadvustamatult esitatud samasuunalist või vastassuunalist omadust kandev eelnev nägu järgneva näo isiksuseomaduste tajumist.” Tartu Ülikool, 2012.

 

Kasutatud allikad:

  1. Antonakis, J. & Dalgas, O. (2009). Predicting elections: child’s play! Science, 323,1183.
  2. Aru, J. & Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus. Kirjastus Tänapäev.
  3. Bachmann, T. & Nurmoja, M. (2006). Are there affordances of suggestibility in facial appearance? Journal of Nonverbal Behaviour, 30, 87-92.
  4. Baldwin, M. W., Carrell, S. E., & Lopez, D. F. (1990). Priming relationship schemas: my advisor and the pope are watching me from the back of my mind. Journal of Experimental Social Psychology, 26, 435–454.
  5. Ballew, C.C. & Todorov, A. (2007). Predicting political elections from rapid and unreflective face judgements. Proceedings of the National Academy of Sciences of the USA, 104, 17948-17953.
  6. Bar, M., Maital, N., & Linz, H. (2006). Very first impressions. Emotion, 6, 269–278.
  7. Berggren, N., Jordahl, H. & Poutvaara, P. (2010). The looks of a winner: Beauty, gender, and electoral success. Journal of Public Economics, 94, 8-15.
  8. Blair, I.V., Judd, C.M. & Chapleau, K.M. (2004). The influence of Afrocentric facial features in criminal sentencing. Psychological Science, 15, 674-679.
  9. Bond, C., Berry, D. & Omar, A. (1994). The kernel of truth in judgements of deceptiveness. Basic and Applied Social Psychology, 15, 523-534.
  10. Borkenau, P., Brecke, S., Möttig, C. & Paelecke, M. (2009). Extraversion is accurately perceived after a 50-ms exposure to a face. Journal of Research in Personality, 43, 4, 703-706.
  11. Bruce, V. & Valentine, T. (1985) . Identity priming in the recognition of familiar faces. British Journal of Psychology, 76, 373-383 .
  12. Bruce, V., & Young, A. (1986). Understanding face recognition. British Journal of Psychology, 77, 305-327.
  13. Cabeza, R., Burton, A.M., Kelly, S.W. & Akamatsu, S. (1997) Investigating the relation between imagery and perception: evidence from face priming. The Quarterly Journal of Experimental Psychology, 50A (2), 274-289
  14. Calder, A.J., Rhodes, G. & Johnson, M. (Toim.) (2011). The Oxford handbook of face perception. Oxford: Oxford University Press.
  15. Carré, J.M., Murphy, K.R. & Hariri, A.R. (2011, in press). What lies beneath the face of aggression? Social Cognitive & Affective Neuroscience.
  16. Carpenter, S. (2012). Psychology’s bold initiative. Science, 335, 1558-1561.
  17. De Gelder, B., Pourtois, G., Vroomen, J., & Bachoud-Le´vi, A. (2000). Covert processing of faces in prosopagnosia is restricted to facial expressions: Evidence from cross-modal bias. Brain and Cognition, 44, 425–444.
  18. Dimberg, U., Thunberg, M., & Elmehed, K. (2000). Unconscious facial reactions to emotional facial expressions. Psychological Science, 11(1), 86–89.
  19. Eastwood, J. D. & Smilek, D. Functional consequences of perceiving facial expressions of emotion without awareness. (2005). Consciousness and Cognition, 14, 565–584.
  20. Eluri, R. (2011). Kas teadvustamatult esitatud eelnev nägu mõjutab järgneva teadvustatud näo isiksuseomaduste tajumist? Uurimistöö II. Tartu Ülikool.
  21. Engell, A. D., Todorov, A. & Haxby, J. V. (2010). Common neural mechanisms for the evaluation of facial trustworthiness and emotional expressions as revealed by behavioral adaptation. Perception, 39, 931-941.
  22. Fiske, S. T., Cuddy, A. J. C. & Glick, P. (2007). Universal dimensions of social cognition: warmth and competence. Trends in Cognitive Sciences, 11, 77-83.
  23. Haselhuhn, M.P. & Wong, E.M. (2011). Bad to the bone: facial structure predicts unethical behaviour. Proceedings of the Royal Society of London: Biological Sciences.
  24. Hassin, R., & Trope, Y. (2000). Facing faces: Studies on the cognitive aspects of physiognomy. Journal of Personality and Social Psychology, 78, 837–852.
  25. Hills, P. J., Elward, R. L. & Lewis, M. B. (2010). Cross-modal face identity aftereffects and their relation to priming. Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance, 36 (4), 876-891.
  26. Jiang, F., Blanz, V. & O’Toole, A. (2006). Probing the visual representation of faces with adaptation: A view from the other side of the mean. Psychological Science, 17, 493–500.
  27. Kinoshita, S., & Lupker, S.J. (Toim). (2003). Masked priming: the state of the art. Hove: Psychology Press.
  28. Knutson, B. (1996) Facial expressions of emotion influence interpersonal trait inferences. Journal of Nonverbal Behaviour, 20, 165–181.
  29. Leopold, D. A., O’Toole, A. J., Vetter, T., Blanz, V. (2001). Prototype-referenced shape encoding revealed by high-level aftereffects. Nature Neuroscience, 4, 89–94.
  30. Lount Jr, R.B. (2000). The impact of positive mood on trust in interpersonal and intergroup interactions. Journal of Personality and Social Psychology, 98 (3), 420-433.
  31. Masip, J., & Garrido, E. (2001). Is there a kernel of truth in judgements of deceptiveness? Anales de Psicologia, 17, 101–120.
  32. Massar, K., & Buunk, A.P. (2010). Judging a book by its cover: Jealousy after subliminal priming with attractive and unattractive faces. Personality and Individual Differences, 48, 634-638.
  33. Mattes, K., Spezio, M., Hackjin, K., Todorov, A., Adolphs, R. & Alvarez, R.M. (2010). Predicting election outcomes from positive and negative trait assessments of candidate images. Political Psychology, 31, 1.
  34. Montepare J.M. & Dobish H. (2003). The contribution of emotion perceptions and their overgeneralizations to trait impressions. Journal of Nonverbal Behavior, 27, 4, 237-254.
  35. Moradi, D., Koch, C. & Shimojo, S. (2005). Face adaptation depends on seeing the face. Neuron, 45, 169–175.
  36. Olivola, C. Y., Eastwick, P. W., Finkel, E. J., Hortaçsu, A., Ariely, D., & Todorov, A. (2009). A picture is worth a thousand inferences: First impressions and mate selection in Internet matchmaking and speed-dating. Working paper. University College London.
  37. Olivola, C. Y. & Todorov, A. (2010). Fooled by first impressions? Reexamining the diagnostic value of appearance-based inferences. Journal of Experimental Social Psychology, 46 (2) 315-324.
  38. Olivola, C. Y. & Todorov, A. (2010). Elected in 100 milliseconds: appearance-based trait inferences and voting. Journal of Nonverbal Behavior, 34 (2) 83.
  39. Olivola, C. Y., Sussman, A. B., Tsetsos, K., Kang, O. E., & Todorov, A. (2011, in press). Republicans prefer Republican-looking leaders: Political facial stereotypes predict candidate electoral success among right-leaning voters. Social Psychological and Personality Science.
  40. Olson, I. R., & Marshuetz, C. (2005). Facial attractiveness is appraised in a glance. Emotion, 5, 498–502.
  41. Oosterhof, N.N. & Todorov, A. (2008). The functional basis of face evaluation. Proceedings of the National Academy of Sciences of the USA, 105 (32) 11087-11092.
  42. Oosterhof, N.N., Todorov, A. (2009). Shared perceptual basis of emotional expressions and trustworthiness impressions from faces. Emotion, Vol 9(1), 128-133.
  43. Patterson, L. M., Foster, J. L. & Bellmer, C. D. (2001). Another look at accuracy and confidence in social judgments. Journal of Nonverbal Behavior, 25, 207-219.
  44. Penton-Voak, I.S., Pound, N., Little, A.C., & Perrett, D.I. (2006). Personality judgements from natural and composite facial images: More evidence for a “kernel of truth” in social perception. Social Cognition, 24, 607–640.
  45. Poutvaara, P., Jordahl, H. & Berggren, N. (2009). Faces of politicians: babyfacedness predicts inferred competence but not electoral success. Journal of Experimental Social Psychology, 45(5): 1132-1135.
  46. Rhodes, G., Jeffery, L., Watson, T.L., Clifford, C.W. & Nakayama, K. (2003). Fitting the mind to the world: face adaptation and attractiveness aftereffects. Psychological Science, 14 (6), 558-66.
  47. Rhodes, G., & Leopold, D.A. (2011). Adaptive norm-based coding of face identity. In A.J. Calder et al. (Eds.), The Oxford handbook of face perception, 263-286. Oxford: Oxford University Press.
  48. Sansom-Daly, U.M. & Forgas, J.P. (2010). Do blurred faces magnify priming effects? The interactive effects of perceptual fluency and priming on impression formation. Social Cognition, 28, (5), 630-640.
  49. Said, C.P., Sebe, N. & Todorov, A. (2009). Structural resemblance to emotional expressions predicts evaluation of emotionally neutral faces. Emotion, 9(2), 260-264.
  50. Sczesny, S., Spreemann, S. & Stahlberg, D. (2006). Masculine = competent? Physical appearance and sex as sources of gender-stereotypic attributions. Swiss Journal of Psychology, 65, 15-23.
  51. Skandrani-Marzouki, I. & Marzouki, Y. (2010). Subliminal emotional priming and decision making in a simulated hiring situation. Swiss Journal of Psychology, 69, 213–219.
  52. Stirrat, M. & Perrett, D.I. (2010). Valid facial cues to cooperation and trust: male facial width and trustworthiness. Psychological Science, 21(3) 349–354.
  53. Todorov, A., Baron, S.G. & Oosterhof, N.N. (2008). Evaluating face trustworthiness: A model based approach. Social Cognitive and Affective Neuroscience, 3(2), 119-127.
  54. Todorov, A. & Engell, A. (2008). The role of the amygdala in implicit evaluation of emotionally neutral faces. Social, Cognitive, & Affective Neuroscience, 3, 303-312.
  55. Todorov, A. (2009). Mapping the social space of the face. Psychological Science Agenda, 03/2010, American Psychological Association. 3.märts 2011, http://www.apa.org/science/about/phsa/2010/03/sci-brief.aspx
  56. Todorov, A., Said, C.P. & Verosky, S.C. (2010) Personality impressions from facial appearance. Handbook of face perceptions, Oxford University Press.
  57. Zebrowitz, L.A., & McDonald, S.M. (1991). The impact of litigants’ babyfaceness and attractiveness on adjudications in small claims courts. Law and Behavior, 15, 603–623.
  58. Zebrowitz, L., & Montepare, J. M. (2008). Social psychological face perception: Why appearance matters. Social and Personality Psychology Compass, 2, 1497-1517.
  59. Walker, M., Jiang, F., Vetter, T., & Sczesny, S. (2011). Universals and cultural differences in forming personality trait judgments from faces. Social Psychological and Personality Science, 2, 6, 609-617.
  60. Webster, M.A. & MacLin, O.H. (1999). Figural aftereffects in the perception of faces. Psychonomic Bulletin & Review, 6, 647-653.
  61. Webster, M.A., Kaping, D., Mizokami, Y. & Duhamel, P. (2004). Adaptation to natural facial categories. Nature, 428, 557-561.
  62. Werheid, K., Alpaya, G.,  Jentzsch, I.,  & Sommer, W. (2005). Priming emotional facial expressions as evidenced by event-related brain potentials. International Journal of Psychophysiology, 55, 209–219.
  63. Weyers, P., Mühlberger, A., Kund, A., Hess, U. & Pauli, P. (2009). Modulation of facial reactions to avatar emotional faces by nonconscious competition priming. Psychophysiology, 46, 2, 328–335.
  64. Whalen, P. J., Rauch, S. L., Etcoff, N. L., McInerney, S. C., Lee, M. B. & Jenike, M. A. (1998). Masked presentations of emotional facial expressions modulate amygdala activity without explicit knowledge. Journal of Neuroscience, 18, 411-418.
  65. Winston, J.S., Strange, B.A., O’Doherty, J. & Dolan, R.J. (2002). Automatic and intentional brain responses during evaluation of trustworthiness of faces. Nature Neuroscience, 5(3), 277-83.
  66. Yong, E. (2012). Replication studies: bad copy. Nature, 485, 298-300.
  67. Young, A. W., Hellawell, D. & de Haan, E.H.F. (1988). Cross-domain priming in normal subjects and a prosopagnosic patient. Quarterly Journal of Experimental Psychology, 40A, 561–580.